FBI uurib pärast seda, kui Trumpi kampaania teatas, et Iraan häkkis tundliku sisuga dokumente
FBI alustas uurimist väidete kohta, et Donald Trumpi presidendikampaania tundlike dokumentide ohtu sattus küberründes, mis väidetavalt on seotud Iraani häkkeritega. See areng tuleneb Trumpi kampaania teatest, et see on langenud Iraani korraldatud sissetungi ohvriks.
FBI kinnitas kokkuvõtlikus avalduses oma osalust: "Võime kinnitada, et FBI uurib seda asja." Üksikasjad on hõredad, kuid allikad viitavad sellele, et ka Biden-Harrise kampaania võis olla sama kahtlustatava Iraani küberoperatsiooni sihtmärgiks. Seda teavet hoitakse aga vaka all, kuna see puudutab käimasolevat uurimist.
Trumpi kampaania ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis seoksid Iraani rikkumisega. Nende väited kerkisid päevavalgele vahetult pärast seda, kui Microsoft avaldas aruande, milles kirjeldati välismaiste osalejate katseid sekkuda 2024. aasta USA valimistesse. See aruanne sisaldas mainimist Iraani sõjaväeluureüksusest, mis saatis ohustatud kontot kasutades kampaania kõrgele ametnikule andmepüügi e-kirja.
Intriigi suurendades teatas Politico, et sai 22. juulil e-kirju anonüümselt AOL-i kontolt, mille nimi oli ainult "Robert". Need meilid sisaldasid toimikut vabariiklaste asepresidendi kandidaadi, Ohio senaatori JD Vance'i kohta, mis pärineb 23. veebruarist – peaaegu viis kuud enne seda, kui Vance valiti ametlikult Trumpi kandidaadiks.
Trumpi kampaania pressiesindaja Steven Cheung mõistis intsidendi hukka, öeldes: "Need dokumendid saadi ebaseaduslikult" ja väites, et eesmärk oli häirida 2024. aasta valimisi ja tekitada segadust demokraatlikus protsessis.
Vastuseks kinnitas Biden-Harrise kampaania, et kaitseb aktiivselt küberohtude eest, kuid hoidus kommenteerimast konkreetseid turvarikkumisi või riiklikult toetatud rünnakuid.
Iraani ÜRO missioon on eitanud oma seotust väidetava küberrünnakuga. Iraanil on aga varem olnud häkkimiskampaaniaid, mis on suunatud eelkõige oma vastastele Lähis-Idas ja mujal. Teheran on väljendanud ka vaenu Trumpi vastu, eriti pärast 2020. aasta droonirünnakut, milles hukkus kindral Qassem Soleimani.
Microsofti aruanne rõhutab, et välisriikide sekkumine 2024. aasta valimistesse on viimase kuue kuu jooksul suurenenud. Esialgu juhtisid süüdistust Venemaa operatsioonid, kuid Iraani tegevus on sellest ajast alates tõusnud esile. Erinevalt Venemaa jõupingutustest, mis sageli keskenduvad valijate meeleolu mõjutamisele, on Iraani operatsioonid silma paistnud nende ajastuse poolest, mis ilmuvad hiljem valimistsüklis ja on suunatud valimisprotsessile endale.
Microsofti analüüs viitab sellele, et nii Iraan kui ka Venemaa on 2024. aasta valimiste lähenedes tugevalt seotud valimistega seotud küberoperatsioonidega, mis viitab keerulisele ja arenevale küberohtude maastikule USA demokraatlike protsesside vastu.